2017. a. avakoondus

Kuuste gängstade avakoondus 2017. aastal 14. jaanuaril nortis, talvisel ajal tuntud ka kui jääkamber. Täiesti dilemma meil - kas taluda külma põrandat või võtta edaspidi ülesandeks vaiba puhtuse eest hoolt kanda. Ilmselt jääkamber on praegu reaalsem tuleviku väljavaade.

Kuuste koonduste põhipoint on alati olnud ka üheskoos vahepeal päevakorda tekkinud eluliste teemade üle arutlemine - näiteks kui elu on lill, siis missugune lill? Kas tulp või roos? Kui roos, siis kas okastega või okasteta roos? (Eva-Lotta tõlgendus sellest, kuidas mõjutab kognitiivsesse küpsusesse jõudmine lapsepõlve ellusuhtumist "elu on lill") Aga loomulikult ka kes kellega käib, kes kellega enam ei käi, kes kellega võiks käia ja kes on selle nädala kõige ilusam poiss. Kõik eluliselt vajalikud teemad!

Tüüpiline tšill nortis

Ent Kaitseliit peab oluliseks noorteorganisatsioonides ka järgukatseteks õppimist, mistõttu tuleb meil ka sellega tegeleda. Aasta alguse koondusel sai kokku lepitud kaks teemat: salakirjad ja kohalikud legendid.

Salakirjade teemal sai põhitähelepanu endale Jarleen, sest harjutasime lihtsamaid salakirju tähestiku ja alloleva koodi põhjal, mis on natuke kogenenud salakirjafännidele juba väga tuttav :)

Eriti lahe oli aga Kertu leiutatud salakiri. Siinkirjutaja igatahes seda lahti kodeerida ei suutnud ja Kertu pidi süsteemi tutvustama. Panen pildi salakirjast üles - ehk keegi teine suudab seda lahti murda? :)

Kertu salakiri - mis on siin kirjas?

Legendidest oli lähema vaatluse all Lehmamäe nime tekke legend muutus ajas. Sõjajärgne põlvkond jutustas ümber lugu, kuidas Lehmamäel oli üks õnnetu leht kukkunud auku ja sellest sai mägi oma nime. Kirjandusmuuseumist leitud legend sõjaeelse vabariigi ajast rääkis, et Leo von Siversi lehm oli Lehmamäel välgulöögist surma saanud ja sealt siis tuli nimi. Kui aga vaadata Vana-Kuuste kaarti 18. sajandist, siis on üsna üheselt selge, kust nimi pärineb. Ehk siis "zero muuu".

Lehmamäel oli kruusakaevandus, saksa keeles "Lehmgraben"

Iseenesest oli lahe see, kuidas seletada legende noortele, kes alles õpivad eesti keelt. "Väga ammu" sai näiteks öelda "eile-eile-eile-eile-eile" ning lehma sai ka kamba peale päris tõhusalt mängitud :) :)

Teiseks jututeemaks olid Porijõe luhal kasvavad kõverad kuused, mis veel ootab selgitavat legendi. Eks siis näis, kumb enne kõverate kuuskede müsteeriumi lahendab, kas teadus või rahvalik fantaasia. Vana-Kuuste kõverate kuuskede kohta saab lugeda siit: Loodusajakiri

Norti raamaturiiul - spiraalköites KT mängude raamat on suurest lappamisest juba otsapidi kapsas. Kompassil on siin osas veel kõvasti arenguruumi.

Näitasime oma uutele kandidaatidele Ghazalile ja Naghamile Vana-Kuustet - tegime traditsioonilise jalutusringi noortekas-koolimaja tagatrepp-tiik-pilpaküla. Enne bussile minekut kolasime veel alleel. Ringikolamisest ka mõned klõpsud:

Peame plaani, kuhu suunas minna

Ainus aktsepteeritav lahing siin maailmas on lumesõja lahing

Chrissu, Ghazal, Älis ja Ketlyn niisama tšillimas, sest nad saavad seda teha :) :) :)

Tiigijää pidas tegelikult päris hästi.

Niisama ronisime saarele, sest me saime seda teha :)

No muidugi oli kõigil vaja ronida sillale, kust Ketlyn alles sügisel oleks äärepealt läbi kukkunud. Õnneks hoidsid jää ja lumi seekord äramädanenud puitu koos :) :) 

Tegime lumeingleid, sest me saime seda teha :)

Kaisa ja Naghami selfi. Kui kedagi huvitab, siis pildi tegemise ajal naeratas Kersti-tädi püüdlikult teisel pool I-padi kaamerat - arvates, et teda parasjagu pildistatakse

Meie maja tsirkus, vol 1 - Reti ja Tiia akrobaatikanumbrid

Meie maja tsirkus, vol 2 - akrobaat Tiia

Tagasiteel jalutades oli peaaegu kõigil nostalgilisi meenutusi sellest, kus keegi erineval ajahetkel oli teelt kraavi kukkunud (sh. ka Kersti-tädil) Rühm "Kompajalad"

Selline päev oligi. Järgmine üritus Kodutütarde sünnipäevaaktus 19. jaanuaril