pühapäev, 15. jaanuar 2017

2017. a. avakoondus

Kuuste gängstade avakoondus 2017. aastal 14. jaanuaril nortis, talvisel ajal tuntud ka kui jääkamber. Täiesti dilemma meil - kas taluda külma põrandat või võtta edaspidi ülesandeks vaiba puhtuse eest hoolt kanda. Ilmselt jääkamber on praegu reaalsem tuleviku väljavaade.

Kuuste koonduste põhipoint on alati olnud ka üheskoos vahepeal päevakorda tekkinud eluliste teemade üle arutlemine - näiteks kui elu on lill, siis missugune lill? Kas tulp või roos? Kui roos, siis kas okastega või okasteta roos? (Eva-Lotta tõlgendus sellest, kuidas mõjutab kognitiivsesse küpsusesse jõudmine lapsepõlve ellusuhtumist "elu on lill") Aga loomulikult ka kes kellega käib, kes kellega enam ei käi, kes kellega võiks käia ja kes on selle nädala kõige ilusam poiss. Kõik eluliselt vajalikud teemad!

Tüüpiline tšill nortis

Ent Kaitseliit peab oluliseks noorteorganisatsioonides ka järgukatseteks õppimist, mistõttu tuleb meil ka sellega tegeleda. Aasta alguse koondusel sai kokku lepitud kaks teemat: salakirjad ja kohalikud legendid.

Salakirjade teemal sai põhitähelepanu endale Jarleen, sest harjutasime lihtsamaid salakirju tähestiku ja alloleva koodi põhjal, mis on natuke kogenenud salakirjafännidele juba väga tuttav :)
Eriti lahe oli aga Kertu leiutatud salakiri. Siinkirjutaja igatahes seda lahti kodeerida ei suutnud ja Kertu pidi süsteemi tutvustama. Panen pildi salakirjast üles - ehk keegi teine suudab seda lahti murda? :)

Kertu salakiri - mis on siin kirjas?

Legendidest oli lähema vaatluse all Lehmamäe nime tekke legend muutus ajas. Sõjajärgne põlvkond jutustas ümber lugu, kuidas Lehmamäel oli üks õnnetu leht kukkunud auku ja sellest sai mägi oma nime. Kirjandusmuuseumist leitud legend sõjaeelse vabariigi ajast rääkis, et Leo von Siversi lehm oli Lehmamäel välgulöögist surma saanud ja sealt siis tuli nimi. Kui aga vaadata Vana-Kuuste kaarti 18. sajandist, siis on üsna üheselt selge, kust nimi pärineb. Ehk siis "zero muuu".

Lehmamäel oli kruusakaevandus, saksa keeles "Lehmgraben"
Iseenesest oli lahe see, kuidas seletada legende noortele, kes alles õpivad eesti keelt. "Väga ammu" sai näiteks öelda "eile-eile-eile-eile-eile" ning lehma sai ka kamba peale päris tõhusalt mängitud :) :)

Teiseks jututeemaks olid Porijõe luhal kasvavad kõverad kuused, mis veel ootab selgitavat legendi. Eks siis näis, kumb enne kõverate kuuskede müsteeriumi lahendab, kas teadus või rahvalik fantaasia. Vana-Kuuste kõverate kuuskede kohta saab lugeda siit: Loodusajakiri

Norti raamaturiiul - spiraalköites KT mängude raamat on suurest lappamisest juba otsapidi kapsas. Kompassil on siin osas veel kõvasti arenguruumi.


Näitasime oma uutele kandidaatidele Ghazalile ja Naghamile Vana-Kuustet - tegime traditsioonilise jalutusringi noortekas-koolimaja tagatrepp-tiik-pilpaküla. Enne bussile minekut kolasime veel alleel. Ringikolamisest ka mõned klõpsud:

Peame plaani, kuhu suunas minna


Ainus aktsepteeritav lahing siin maailmas on lumesõja lahing
Chrissu, Ghazal, Älis ja Ketlyn niisama tšillimas, sest nad saavad seda teha :) :) :)

Tiigijää pidas tegelikult päris hästi.

Niisama ronisime saarele, sest me saime seda teha :)
No muidugi oli kõigil vaja ronida sillale, kust Ketlyn alles sügisel oleks äärepealt läbi kukkunud. Õnneks hoidsid jää ja lumi seekord äramädanenud puitu koos :) :) 
Tegime lumeingleid, sest me saime seda teha :)
Kaisa ja Naghami selfi. Kui kedagi huvitab, siis pildi tegemise ajal naeratas Kersti-tädi püüdlikult teisel pool I-padi kaamerat - arvates, et teda parasjagu pildistatakse
Meie maja tsirkus, vol 1 - Reti ja Tiia akrobaatikanumbrid
Meie maja tsirkus, vol 2 - akrobaat Tiia
Tagasiteel jalutades oli peaaegu kõigil nostalgilisi meenutusi sellest, kus keegi erineval ajahetkel oli teelt kraavi kukkunud (sh. ka Kersti-tädil) Rühm "Kompajalad"

Selline päev oligi. Järgmine üritus Kodutütarde sünnipäevaaktus 19. jaanuaril

laupäev, 14. jaanuar 2017

Jõululaager ja aastalõpu koondus

2016. aasta jõululaager toimus Elva Gümnaasiumis. Esmane ajaloomälu ütleb, et ega Kuuste rühma ajal vist seal ei olegi olnud... Kõrveküla, Lähte, Elva spordibaas ... Lähtet viskab mitu korda mällu.... Jah. Elva Gümnaasimis oli laager meie ajal esimest korda.

Kuuste gänstad jõudsid laagrisse omal koordineerimisel; siinkirjutaja aitas Pokemontšikutel/Rusalkadel/Njanjanantšikute/Dabi Kuningannadel - #OtsimeHeadNime - õigesse saabumispunkti jõuda.

Juba bussis jõudis Veronika üllatada oma isa varudest laenatud embleemidega. Mis sest, et ehtimine võõraste sulgedega - embleemid nägid pluusil tuusad välja ja tekitasid aukartust :) :) Kahju, et "fotosüüdistust" ei jõudnud teha, aga teine kord.

Laager oli lahe, nagu ikka. Kahjuks sain ise vaid esimese päeva osaleda, aga sealt sai ka tummiselt muljeid.

Põhivärk oli laagris aga see, et Kuuste arenevad juhid said proovida kätt ise laagri rühmajuhina. Sel hooajal on meil rekordiliselt suur hulk tüdrukuid omandamas rühmajuhile vajalikke toetajaid ja nii lahe on näha, et meil on esindatud väga erinevate tugevustega juhte:

Chrissu - suudab luua oma rahuliku asjassesuhtumisega hooliva, sõbraliku ja turvalise keskkonna
Lotta - on nutikas ja leidlik igasuguste asjade planeerimisel ja ka ootamatutes olukordades
Stella - on konkreetne ja järjekindel, samas sõbralik ja lõbus - omaduste kombinatsioon, mis kuluksid ära mitte ainult rühmajuhil, vaid ka õpetajal (võimalik elukutse? :P)
Ketlyn - on julge ja sõbralik suhtleja ning selline juht, kes igakülgselt toetaks oma kasvandike loovat eneseväljendust
Rühmajuhiks olemist valmistab ette ka Elis, kes jõululaagris oli küll instruktor - Elis on silmatorkavalt süsteemse mõtlemisega juht, kes on suuteline juba kandma täiskasvanule jõukohast vastutuskoormat.

Stella tüdrukutega asjatamas
Chrissu aitab oma kasvandikul vormi selga...



...ja toimetab muude asjadega ka

Laagris, nagu ikka, toimus igasugust arendavat ja õpetliku sehkendust, nagu ikka. Muuhulgas toimus ka aasta kodutütre kandidaadi valimine. Lahe oli, et kandidaadid pidid laagrilistega töötuba tegema - seda pole varem olnud. #OtsimeHeadNime seltskond sattus Regina juurde origamit tegema. Kuna meil on plaan kevadine laager siduda jaapani teemaga, siis oli see ikka über hea joppamine. Ei saa ka mainimata jätta, et Regina oli juhendajana ülimalt rahulik ja kannatlik, eriti arvestades, et origami raamatust välja valitud voltimine - iiris - ei olnud siin mingi ajalehemüts või paberlennuk.

Origami meisterdamine


Nastja on põhjendatult õnnelik - tema sai iirise voltimisele kõige kiiremini pihta :) :)

Daša on ka tulemusega rahul :)

Jaapanipäraselt tagasihoidlik Veronika ja tema iiris :) :) 


Meisterdamisi oli veelgi. Püsiv au ja kiitus Ruthile, Kaiele, Annikale ja teistele meisterdusgurudele, kes ikka ja jälle on suutelised üllatama uute ning huvitavate meisterdusvariantidega. Näiteks seekord tehti soki-lumememme

Grete võtab asja pühendumusega, nagu Nobenäpu erialamärgi kandjale kohane
Tiia jäi vahele lumememmel kaela kahekorra käänamisega ja Kertul on ka ilmselgelt midagi kahtlast plaanis :) :)
Tulevane aasta kodutütar Ketlin (spoiler :) ) juhendab Jarleeni ja Grethet
Kadri ja Reti keset pingelist lumememme-disaini mõtiskelu
Tulemuslik töö: Veronika, Daša ja Nastja memmed
Seekordses laagris oli keskmisest rohkem liikumist. Kooli matisaalis, mis 10. rühma tegevuste ajaks oli muutunud juba mõnusaks haisukambriks, harjutati enesekaitse kõige olulisemat oskust - õiget kukkumist.
Tuleb kõvasti harjutada, et osata kukkuda nii, et ninaluu terveks ja hambad suhu jääksid
Uus liikumisasi, mis meeldis absoluutselt kõigile ja mida Julia võiks ikka ning jälle läbi viia, oli zumba. Kui lahe see asi oli ning kuidas tuttavad gängstad zumbarütmides hüplesid ja väänlesid - seda saate näha siit:



Küpsisetorti tehti esimesel päeval ka. Elis oligi just siin instruktoriks.

Nastja, Daša ja Veronika küpsisetorti tegemas


Esimese päeva lõpul, pärast Kuldvillakut ning Ketlini valmist aasta kodutütreks, toimus veel isetegevus-talendiõhtu. Ketlyn ja Chrissu demonstreerisid diskosamme (Ketlyn andis esinemisnumbri üles; Chrissu esimesi reaktsioone oli küll "ma löön su maha, Ketlyn"; aga õnneks ikka nii ei läinud ja esinemine oli väga muhe); Veronika demonstreeris plastiliinist voolitud jänest ning mustkunsti-paroodiat; Nastja tegi tulešõud, mis on olnud meil üks ägedamaid viimase aja etteasteid.


Aga jõululaagri kohta saab rohkem lugeda Tartu Kodutütarde kodulehelt Jõululaager

2016. aasta viimane üritus oli aga aastalõpukoondus Kuustes. Saime niisama kokku; vaatasime üle eelmise aasta tegevused ning uue aasta plaanis. Lõpuks tegime tervitusfoto meie sõber-vendõde-gängstarühmadele Tamme-Krattidele ja #OtsimeHeadNime rühmale

Foto motoks on sõnum Elise kohvitopsilt: "Happiness lies within", mis sobib väga hästi ka iseloomustamaks Kuuste rühma maailmavaadet ja organisatsioonikultuuri - leiame selle õnnetunde siis iseendi seest ülesse ja kiirgame seda ka teistele :)