Kuuste mängudeöö

Lühidalt - Kuuste mängudeöö on üritus noortele, mille noored ise algatavad ning viivad läbi. Enne sügisvaheaega toimunud mängudeöö oli järjekorras ...mingi...mitmes... Ei tea - ei pea tegelikult arvestust. Tegemist ei ole olnud ka mingi regulaarse plaanipärase üritusega - kui tuleb kellegil noortest tuju korraldada mängudeööd, siis ta kas teeb jooksupealt seda ise või moosib mõne ettevõtliku sõbra peaorganisaatoriks.

Mängudeöö kasutegur avaldub siis, kui noortel lasta tõesti kõik otsast lõpuni ise teha - anda võimalus võtta ja kanda vastutust. Samuti kasvatada rahulikku meelt tagasilöökide suhtes - tagasilöögid on normaalsed ja neist tuleb läbi närida. Mis aga kõige olulisem - kasvatada Kuuste noortest aktiivseid kodanikke suhtumisega "igaüks ise on oma õnne sepp"

Alles kogunetakse...

Seekordse mängudeöö korraldasid üheksandikud Annabella ja Aires, kes said kõigega fantastiliselt hakkama. Aires koordineeris infovahetust enne ürituse algust. Ta läks kohati isegi nii radikaalseks, et tegi ettepaneku teha tähtaegade ajagraafiku meeskonnaliikmetele. Laitsime Villuga julmalt ja kaasava noorsootöö kõiki põhimõtteid hüljates selle mõtte maha. Kerstitädi kasvatab põhimõtteliselt ülemusi, kes lasevad alluvatel tšillilt toimetada, mitte aga ülemusi, kes igahommikuse lipuheiskamise saatel alluvaid rivistavad ning tähtaegade raporteid nõuavad. Tulevased Airese alluvad võivad mulle ja Villule tänulikud olla, et õigel ajal jaole saime.

Annabella aga mööbeldas kogu ürituse ajal ringi kui tuulispask - kõigepealt organiseeris ta pargis orienteerumismängu, natuke hiljem tondirada; terve ürituse ajal udjas ta aga harja ja kühvliga ringi - porikübemetel ei olnud võimalustki!

Kuna oleme mängudeöid juba hulgi teinud, on paika loksunud suhteliselt kindel formaat - erinevates klassides on erinevad mängud; keldris horrorituba, nortis piljard. Igal ruumil on oma boss ja kõik kohaletulijad aktsepteerivad enne kokku lepitud turvalisusereegleid. Seekord läks kehvasti, et keldrisse ei saanud tehnikat üles panna ja horrorirõõm jäi poolikuks. No aga nagu eespool öeldud, tagasilöögid käivad asja juurde, et järgmine kord õppust võtta.
Seekord olid biukaklassis lauamängud; saalis mängisime libahunti ja okultismiklubi; arvutiklassis olid - ülla-ülla - arvutimängud; no nortis, nagu ikka, piljard. Algklassid, nagu ikka - tuditoad.

Kohe on algamas järjekordne libahundi voor

Jou-jou. Arvutimängud, nagu arvata võib

Sõrmuste isanda mäng on sama eepiline nagu raamat ja film  - mängule kulus üle kahe tunni

Oujee! Kadi sai endale Nazguli :P

Noorsootöötajale teevad eriliselt rõõmu aga need mängud, mida noored loovad kohapeal. Seekord oli üheks mänguks luuremäng pimedas pargis - meeskonnad pidid pargist üles leidma kolm lippu ja vältima vastutegevust. Vastutegevuse suhtes tekitas immuunsust see, kui meeskond keksis kätest kinni hoides ning laulis 1 min jooksul ühiselt mingit laulu. Kui 1 min läbi sai, pidi meeskond leidma puu ja seda 15 sek kallistama - siis võis jälle lauldes edasi keksida ja lippe otsida. Tuleb au anda Kennu pühendumusele vastutegevuse etendamise osas - tänu tema järjekindlale "ora tagumikus" taktikale nägi mäng kõrvalt suht koomiline välja, sest mitte ükski meeskond ei saanud võtta mängu suvalt. Teine kohapeal loodud mäng oli tondirada. Annabella delegeeris nagu nalja kõikidele osalistele ülesanded ning jagas meeskonnad. Kerstitädi rolliks oli pimedas kaminaruumis ütelda osalejatele sõna, mida nood pidid tondiraja finišis Aliase mängureeglite järgi seletama. Seltsiks Egerti, Airese, Kaimo, Elise ja Ekke filosoofilised arutelud elu mõttest ning eksistentsiaalsest eneseabist (näiteks, kes mis kehaosa peaks endal esimeses järjekorras raseerima)

Tondiraja ettevalmistused keldris

Ekke kaminaruumis tondiraja ajal "ohvreid" ootamas. Paar tundi hiljem nõjatus samale lauale Kalju Kangur

Üks kohustuslik mängudeöö osa on okultismiklubi ehk taldrikukeerutamine ehk kõige rohkem adrenaliini tekitav tegevus. Vanusepiirang on 12+, sest lisaks adrenaliinielamusele on oht saada püsivat närvivapustust. Autoga pimedas ringidriftimine ning kõrghoonetel parkuurimine on tühitähi võrreldes elamusega, mida annavad sammud tühjas ruumis ning omatahtsi ringilendavad esemed. Tavaliselt oleme okultismiklubi teinud kõvasti pärast südaööd. Kui rahvast on  palju liikvel (eriti nooremaid), siis kaminaruumis - kui on suht vaiksem, siis saalis. Sest saalis see värks toimib kõige paremini - tõsilugu. Oleme muide eiranud ka moodsa folkloori kuldreeglit - on kolm olendit, keda ei tohi välja kutsuda - saatan, valge daam ja Lydia Koidula. Seekord püüdsime kontakti saada Eva-Lotta ettepanekul teise kirjandusklassikuga - maestro Kalju Kanguriga. Luuletaja ilmutas end meile pärast kaminasaalis nõudega kolistamist kühmus varjukujuna, kes kandis ninale tõmmatud kaabut. Adrenaliinidoos käes ja võis ka selle ürituse kordaläinuks lugeda.

Nagu ennist vihjatud, on mängudeööl planeeritud ka tuditoad - ehk see, kes tahab magada, see peab saama magada. Ja üldsielt pärast südaööd koondub kogu valjem möll 1. korrusele, et 2. korrusel saaksid unised magada. On ka neid mõistlikke inimesi, kes tõepoolest kasutavad kaasavõetud madratseid ja magamiskotte sihteesmärgiliselt. Sageli juhtub ka nii, et uni murrab sõna otseses mõttes jalapealt ja "ma korraks lasen silma looja" hetkest laua taga, trepinurgas, seinaäärsel toolil, võimlemismatil - kujuneb püsiv ärakustumine. On ka neid vapraid, kes peavad hommikuni vastu. Näiteks Annabella - kui Kerstitädi oma "ma hetke pikutan" ärakustumisest toibus (aika klassi ukse taga võimlemismatil) oli Annabellal juba klassidest osa kraami kokku koristatud.

"Ma ainult hetke pikutan siin"

Üks peakorraldajatest tegi pesa endale võimlemismattide hunnikusse ja kustus sinna ära

Igatahes vabatahtliku noorsootöötajana olen jätkuvalt veendumusel, et on täiesti mõttetu oma vabast ajast hakata noortele üritusi korraldama. Jep - just nii ütlengi! Sest noortel tuleb lasta ise teha (neid ainult natuke aidata ja juhendada, sest noored saavad ise suurepäraselt hakkama)   - ja sellisel üritusel on ainult lust ja rõõm osaleda, sest igal minut sellisel üritusel annab nii palju kirgastavaid "wow" elamusi. Võin julgelt esitada hüpoteesi, et iga mängudeöö pikendab noorsootöötaja eluiga vähemalt nädala võrra.

Tänavuse mängudeöö gäng

Noorsootöötaja saab noorte endi korraldatud ürituselt väge

PS. Pildikesi ajaloost - vilistlased ning esimeste mängudeööde organiseerijad on ärakustumises meistrid nii sisukvaliteedis kui ka vormilises teostuses.

Villu jaapani stiilis ärakustumine nortis. Kaisus ärasoditud Keskerakonna valimispostkaart "Koome teisiti!"