laupäev, 3. juuni 2017

Maanoored Tallinnas ehk kingitus on su ema käes







Rohkem infi üritusest ja pildi allikas: http://www.oiguskantsler.ee/et/tunnustusauhind-lastega-ja-lastel

Kuuste kodutütred said kutse Tallinnasse, presidendi roosiaeda, kus toimus “Lastega ja Lastele” tänuüritus. Meid taheti tunnustada Eestisse saabunud süüria sõjapõgenike abistamise eest. Olime väga õnnelikud, et meie tegemisi on märgatud.

Polnud kahtlustki, kas minna või mitte. Pigem oli küsimus, kes ja millega. Ka need kaks küsimust said kiirelt vastuse. Tallinnasse sõitsime bussiga ja kaasa tulid Grete, Reti, Tiia, Eva-Lotta, Kadi, Kertu, Ketlyn, Triinu, Christiana, Kristo, Gerda, Joel, Kaisa (ilma minuta ei saa ;) ), saatjatena veel ka Kaisa ema ja õde. Kersti pidi töökohustuste tõttu Tartus olema seega ei saanud ta kaasa tulla ja jäi tordist ka ilma. Kuid ta elas meile igati kaasa helistades ja kõige kohta aru pärides.



1. juuni hommikul startisimegi Tallinna poole. Peaaegu kõigil vormid kaunilt seljas ja kingikott presidendile (mis sisaldas Kersti toodud kauge maa teed ja Meusiku tehtud tassi, väikese meenutusena “Time for tea” projektist) kaasas. Sõit möödus minule rahulikult, sest kõrvaklapid olid ustavad kaaslased, kuigi vahel kostus folgile vahele mõni korralik kajakas. Teepeal nägime vihma, tuult ja ka päikest.

Tallinnasse jõudes sättisime vormid korda ja hakkasime Presidendi roosiaia poole liikuma. Vormikandjatena saime nii mõnegi Aasia turisti reisialbumisse, nüüd tagasi mõeldes polnud need reisialbumid ainukesed, kuhu me oma näo ja vormiga sattusime. Poolel teel roosiaeda kohtusime ka Jordaga (Gerda ja Joeli koondnimetus). Mõned sammud veel ja olimegi roosiaias, juba olid esimesed kaamerad meid tabanud ja kuulsus paistis tulevikus.

Foto: Rene Riisalu



Tallinna tuul oli meile, sisemaainimestele, kohutavalt külm. Külma trotsides kuulasime kõnesid ja elamise kaasa teistele tublidele inimestele. Kui jõudis kätte meie kord, läksime lavale ja saime kätte oma tänu. Külma ilma tõttu olid meil vormide peale joped tõmmatud, Presidendi juurde minekuks võtsime need ära, aga Proua Kaljulaid käskis riidesse panna ja ütles: “Peaasi, et haigeks ei jää.” Presidendi käepigistus oli tugev ja Presidendi mulje sõbralik :)




Peale piduliku osa lõppu tegime Presidendiga pilti, sõime suupisteid ja torti. Üritusel oli kohal ka Kodutütarde Peavanem Angelika Naris, kellega saime oma tegemistest rääkida. Lisaks Peavanemale oli kohal meedia. Meil õnnestus anda kaks intervjuud ja jääda mitme meediaväljaande kaamera ette :) See ürtitus avas Gerdale tee kuulsuste maailma ja sai meie sõprusrühmade ametlikuks pressiesindajaks (http://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=78425975).
Mina, kui meme - ja gififänn sain videotest ja albumitest ka memematerjali.  JESS ;)

Tähelepanu pildi vasakusse poolde :)

Külma tõttu lahkusime eeldatavast ajast varem ja ka eelnevalt planeeritud mereäärde minek jäi ära. Enne kodupoole sõitu läksime ja kaesime Tallinna toidupoe valiku üle. Oli teine täitsa sarnane meie omale. Toidupood üle vaadatud asusime kodu poole teele.

Uni murrab ka tugevaid :D


Aitäh Presidendi kantseleile ja “Lastega ja Lastele” tiimile!
Meie ühtsed  tänud, kniksud, kraapsud, kummardused Kerstile ( kelleta poleks me sellised nagu me oleme ja meie rühma üldse ei eksisteeriks).

Minu isiklikud tänud, kniksud, kraapsud, kummardused Gerdale, kes kaitses mind tuule ja külma eest :)
Kniksud ja tänud kõigile hea seltskonna eest.

Gifid pärinevad Giphyst

Kaegõ perrä: 




Foto: Rene Riisalu

      Meusik








pühapäev, 21. mai 2017

Krattid Taevaskojas

20ndal mail käisid Krattide rühma noored koos juhendajatega Taevaskojas matkal, et õppida matkatarkusi ja teha midagi uut.
Reisisime Taevaskotta rongiga arutledes selle üle, et kui ma hakkan väliskeskkonnas asuva objektiga samal ajal rongi ühest otsast teise jooksma, kas ma siis jooksen kohapeal (sest väliskeskkond ei muutu) või ma jooksen edasi (kuna ma jooksen ühest rongi otsast teise).  Umbes pool tundi hiljem jõudsime kohale ja asusime Taevaskoja poole teele.
Taevaskojas kõndisime mööda matkaradu, tuletas meelde varasemalt õpitud, kuidas metsas käituda tuleb ja mida silmas pidada. Allika juures tegime väikse puhke pausi ja tervendasime allikaveega tervist. Nii palju kui teadsime ise rääkida ja siltidelt lugeda, jutustasime noortele Viimsest Reliikviast ja sellest, mis lind hetkel laulab. Õhku jäi aga küsimus kas autode filmist pärit pikne McQueenil on auto- või elukindlustus.
Edasi ekslesime me Siimu silla poole, et lõunatada. Noored said kogemuse kuidas toki otsas lõkke kohal muna küpsetada ja kõrvale tegi Joel süte vahel kartuleid.
Kui kõht täis ja asjad pakitud asusime tagasi matkama. Kuid natukene läks ajaarvestusega valesti  mille tulemusena pidime umbes kaks tundi Taevaskoja rongipeatuses istuma. Matka päeval oli ilm meie poolt. Enamuse ajast säras päike ja oli väga palav, kuid vahel tekkis tunne et kohe hakkab ka sadama. Selle toreda matkaga lõpetasid Krattide selleks õppeaastaks koondused. Mõnusat suve soovivad Krattid teistele rühmadele!





pühapäev, 26. veebruar 2017

Ugrimugrindusega tutvumas

Sel aastal toimus suusamaraton Otepääl ja abi läks vähem vaja. Kuuste KT rühmast oli maratonil abiks ainult Tiia. Ülejäänutel tekkis ootamatult vaba pühapäev, mida otsustasime ära kasutada paljukiidetud ugrimugri näituse külastamiseks Eesti Rahva Muuseumis.

Kesklinnast otse mööda Roosi tänavat minnes on ERMi google mapsi järgi 2,7 km. ...aga me eksisime otseteel ära ja meie läbikõnnitud vahemaaks kujunes hinnanguliselt 3,5 km. Milleks minna otse, kui saab ringiga.

Kusagil Ülejõe linnaosas plankaedade ning mitte kuhugi viivate treppide vahel ekslemas. 

Kannatused tasusid end ära ja ugrimugri näitust "Uurali kaja" tasub kindlasti minna vaatama. Kui pärast muljeid kogusime, siis esimese hooga väljendati pettumust, et oleks tahtnud rohkem ringi vaadata - aga "Uurali kaja" on ju ka kõigest üks osa ERMi püsinäitusest. Seega soov rohkem ringi vaadata, saab kindlasti täidetud - google andmel viibivad inimesed ERMis keskmiselt 4 tundi - seega vaatamist on mõnusalt.

Multikaklippe tunnistati ka imelikuks, samas Kadile meeldisid. Aga loodusrahvaste muinasjutud ongi vähe kahtlased - eeskätt just igasuguse peenetundelisuse filtri puudumie tõttu. Kahtlustan, et Reti ja veel keegi meie noortest said neid multikaklippe vaadates samasuguse emotsiooni, nagu Kerstitädi kunagi seda raamatut lugedes.

Muistsed ugrimugrilased uskusid, et selfi enne muuseumisse sisenemist toob karjaõnne

Meeldisid erinevad asjad. Kadile ja Retile meeldis kuulata erinevaid ugrimugri keelte kõla, paljudele meeldisid Saami peakatted. Naghamile ja Ghazalile meeldis põrandale tehtud jõgi koos sillaga ning enamikele meeldis karu. Kaisa sai Ahhaa elamuse jahimehe nimemaagia uskumust kuulates.

"Jõgi" tundus alguses veits kahtlane peale (sisse) astuda, aga lõppkokkuvõttes oli see paljude üks lemmikatraktsioone

Ugrimugrilased pildil ja päriselus
Meiega liitus ka Joel, kes kohe laamendama kukkus. Pani Karjala saunas peo püsti, ning kutsus kõiki Komi tarre silku ja vegansülti sööma.


Ugrimugri rahvas ungarlased on teatavasti leiutanud kõige tõhusama psühholoogilise piinamisvahendi - Rubiku kuubiku. Ühe tooli sisse oli ehitatud midagi sarnast ekstra Joeli piinamiseks.
Karjala saun oli väga sarnane eesti saunaga - ainus erinevus vist, et "sauna taga tiigi ääres" asemel on "sauna taga järve ääres"
Kõigi lemmik - Handimaa karu

Oleng Karjala saunas - pilt on tume, aga oligi tegemist suitsusaunaga
Reti leidis Komi tares endale ahju peal sooja koha
...justkui oleksimegi päriselt Komimaal
Siia lõppu veel mõned filmid, mida edasijõudnud võiksid ugrimugri teemadel vaadata:

Veelinnurahvas rež. Lennart Meri 1970
2 min keskkonnakriitilist juttu ning kaadreid karurahvast hantidest siin inglise keeles

Koondus "Kuusteistaastased valima vol 1"

18. veebruaril toimus Kuuste Koolis järjekordne koondus. Enne seda aga olid käinud Elis ja Ketlyn Tamme-Krattide juures koondust tegemas organisatsioonikultuurist ning rühmapäevikute pidamisest vlogi vormis. Rühmajuht Gerda oli jäänud tüdrukute külalisesinemisega rahule, seega üks suur rühmajuhtide kooli ülesanne on Elisel ja Ketlynil rahulikult selja taga.

18. veebruaril aga oli plaanis pühendada koondus eesseisvatele kohaliku omavalitsuse valimistele, millest esimest korda võtavad osa ka kuusteistaastased valijad. See tähendab, et valimispõhimõtete tutvustamine noortele ei voola kindlasti mööda külgi maha ja haakub osaliselt ka IV ja III järgu ajalooteemadega.

Koolis teeb väga head valimissimulatsiooni Mart, selle kohta saab natuke lugeda Mardi blogist.

Kerstitädi tahtis alguses läbi viia Mardi tegemistele toeks Kompassi meetodit "Kaks linna". Kahjuks magas Kerstitädi lauba hommikul sisse ja suur plaan hommikul mäng ette valmistada, läks vett vedama. Ehk siis seekord tegime lihtsamat meetodit "Tuleviku linnad" ja "Kaks linna" jääb teiseks korraks. Mis tähendab, et enne valimisi tuleb veel ära teha koondus teemal "Kuusteistaastased valima vol 2"

"Tuleviku linnad" on väga lihtne meetod, aga me tegime selle veelgi lihtsamaks. Esimeses etapis joonistasid noored tuleviku unistustelinnad, seejärel arutasime, mida peaks ühe või teise poliitiku valimisprogramm sisaldama, et noorte kujutatud unistusteni jõuda.

Meil sündis kolm väga erinevat ja omamoodi lahedat tulevikunägemust:

1. Elu ja melu täis linn, kus inimestel on käe-jala juures kino, teater, toidupood, kohvik, šokolaadivabrik... kus on puhas liivarand ning kus tunnevad end mõnusalt nii kassid kui ka ükssarvikud. Autoriteks Jarleen, Kadri, Kaisa, Joel

2. Rahulik ja tasane rohelust täis ökoküla, kus väärtustatakse vegan toitumist ning taakasutatavaid energiallikaid. Autoriteks Elis, Lotta, Stella, Kertu, Nagham

3. Ulmeline tehnoloogiaimesid täis linn lendavate majade ning tänaval kõndivate robotitega. Arvasime, et nii innovatiivne linn võiks olla kunagi näiteks Süürias, kui seal inimesed jälle rahulikult elada saavad.  Autoriteks Kadi, Reti, Ghazal, Ketlyn

Sünnib heaolulinn kultuuriasutuste, ettevõtete ja mererannaga

Esimese linna puhul leidsime, et see oleks iseenesest kõige ootuspärasem tulevik, sest inimesed pigem soovivad heaolu ning mugavust. Arutasime, et sellise tuleviku saamiseks tuleb toetada poliitikut, kes väärtustab ettevõtlust - šokolaadivabriku omanik tahab ju ka kasumit saada :)

Heaolulinn

Sünnib ökoküla

Ökoküla eluolusse jõudmisel tuleb ilmselt valida poliitik, kelle keskkonnateadlik vaade ulatub mitte ainult homsesse või ülehomsesse päeva, vaid viiekümne aasta kaugusele. Samuti peab poliitik veenvuse suurendamiseks mõtlema lahendustele, kuidas saaks elada keskkonnasäästlikku elu ilma olemasolevatest heaoluühiskonna mugavustest loobumata - vähemalt selline mõte käis laualt (või antud juhul põrandalt) läbi. Üks lahendus oli, et inimesed elavad ökokülas, aga käivad tööl esimese meeskonna kujutatud heaolulinnas ja see eeldab omakorda head transpordikorraldust.

Rahulik ökoküla
Sünnib ulmelinn

Ulmeline linn võttis esialgu sõnatuks, aga lõpuks leidsime, et selleks, et ulmesse veel enda eluajal jõuda, tuleb valida poliitik, kelle ideede puhul pole täpselt aru saada, kas need on geniaalsed või hullumeelsed. Mis tähendab, et valija peab tegema ka ise ideede osas uurimistööd, selleks, et  teadmatusest hullu volikokku mitte valida.

Ulmelinn 
Tegelikult jätkus juttu kauemaks ja lõpuks tegime grupipildi ka :)

18. veebr koondusekamp. Kaisa ja Elis on kaamera taga. Fotograaf Elis.

Sünkarimuljed

19. jaanuaril toimus KVÜÕA aulas järjekordne sünnipäevaaktus. Muus osas aktus nagu aktus ikka - kõned, õnnitlused, laulud-tantsud, natuke tehnilisi viperusi ja lõpuks catering, ainult et seekord oli tegemist poolümmarguse sünnipäeva aktusega: KT 85. Kiidulisi oli Kuustest ka. Tugiisiku erialamärgi sai Ketlyn. Aktivisti erialamärgid said Lotta ja Chrissu. Tänukirja sai Stella. Tänumeene said Tiia, Reti, Grete, Kaisa.

Klassikaline sünkarivaade aula tagumisest otsast.



pühapäev, 15. jaanuar 2017

2017. a. avakoondus

Kuuste gängstade avakoondus 2017. aastal 14. jaanuaril nortis, talvisel ajal tuntud ka kui jääkamber. Täiesti dilemma meil - kas taluda külma põrandat või võtta edaspidi ülesandeks vaiba puhtuse eest hoolt kanda. Ilmselt jääkamber on praegu reaalsem tuleviku väljavaade.

Kuuste koonduste põhipoint on alati olnud ka üheskoos vahepeal päevakorda tekkinud eluliste teemade üle arutlemine - näiteks kui elu on lill, siis missugune lill? Kas tulp või roos? Kui roos, siis kas okastega või okasteta roos? (Eva-Lotta tõlgendus sellest, kuidas mõjutab kognitiivsesse küpsusesse jõudmine lapsepõlve ellusuhtumist "elu on lill") Aga loomulikult ka kes kellega käib, kes kellega enam ei käi, kes kellega võiks käia ja kes on selle nädala kõige ilusam poiss. Kõik eluliselt vajalikud teemad!

Tüüpiline tšill nortis

Ent Kaitseliit peab oluliseks noorteorganisatsioonides ka järgukatseteks õppimist, mistõttu tuleb meil ka sellega tegeleda. Aasta alguse koondusel sai kokku lepitud kaks teemat: salakirjad ja kohalikud legendid.

Salakirjade teemal sai põhitähelepanu endale Jarleen, sest harjutasime lihtsamaid salakirju tähestiku ja alloleva koodi põhjal, mis on natuke kogenenud salakirjafännidele juba väga tuttav :)
Eriti lahe oli aga Kertu leiutatud salakiri. Siinkirjutaja igatahes seda lahti kodeerida ei suutnud ja Kertu pidi süsteemi tutvustama. Panen pildi salakirjast üles - ehk keegi teine suudab seda lahti murda? :)

Kertu salakiri - mis on siin kirjas?

Legendidest oli lähema vaatluse all Lehmamäe nime tekke legend muutus ajas. Sõjajärgne põlvkond jutustas ümber lugu, kuidas Lehmamäel oli üks õnnetu leht kukkunud auku ja sellest sai mägi oma nime. Kirjandusmuuseumist leitud legend sõjaeelse vabariigi ajast rääkis, et Leo von Siversi lehm oli Lehmamäel välgulöögist surma saanud ja sealt siis tuli nimi. Kui aga vaadata Vana-Kuuste kaarti 18. sajandist, siis on üsna üheselt selge, kust nimi pärineb. Ehk siis "zero muuu".

Lehmamäel oli kruusakaevandus, saksa keeles "Lehmgraben"
Iseenesest oli lahe see, kuidas seletada legende noortele, kes alles õpivad eesti keelt. "Väga ammu" sai näiteks öelda "eile-eile-eile-eile-eile" ning lehma sai ka kamba peale päris tõhusalt mängitud :) :)

Teiseks jututeemaks olid Porijõe luhal kasvavad kõverad kuused, mis veel ootab selgitavat legendi. Eks siis näis, kumb enne kõverate kuuskede müsteeriumi lahendab, kas teadus või rahvalik fantaasia. Vana-Kuuste kõverate kuuskede kohta saab lugeda siit: Loodusajakiri

Norti raamaturiiul - spiraalköites KT mängude raamat on suurest lappamisest juba otsapidi kapsas. Kompassil on siin osas veel kõvasti arenguruumi.


Näitasime oma uutele kandidaatidele Ghazalile ja Naghamile Vana-Kuustet - tegime traditsioonilise jalutusringi noortekas-koolimaja tagatrepp-tiik-pilpaküla. Enne bussile minekut kolasime veel alleel. Ringikolamisest ka mõned klõpsud:

Peame plaani, kuhu suunas minna


Ainus aktsepteeritav lahing siin maailmas on lumesõja lahing
Chrissu, Ghazal, Älis ja Ketlyn niisama tšillimas, sest nad saavad seda teha :) :) :)

Tiigijää pidas tegelikult päris hästi.

Niisama ronisime saarele, sest me saime seda teha :)
No muidugi oli kõigil vaja ronida sillale, kust Ketlyn alles sügisel oleks äärepealt läbi kukkunud. Õnneks hoidsid jää ja lumi seekord äramädanenud puitu koos :) :) 
Tegime lumeingleid, sest me saime seda teha :)
Kaisa ja Naghami selfi. Kui kedagi huvitab, siis pildi tegemise ajal naeratas Kersti-tädi püüdlikult teisel pool I-padi kaamerat - arvates, et teda parasjagu pildistatakse
Meie maja tsirkus, vol 1 - Reti ja Tiia akrobaatikanumbrid
Meie maja tsirkus, vol 2 - akrobaat Tiia
Tagasiteel jalutades oli peaaegu kõigil nostalgilisi meenutusi sellest, kus keegi erineval ajahetkel oli teelt kraavi kukkunud (sh. ka Kersti-tädil) Rühm "Kompajalad"

Selline päev oligi. Järgmine üritus Kodutütarde sünnipäevaaktus 19. jaanuaril

laupäev, 14. jaanuar 2017

Jõululaager ja aastalõpu koondus

2016. aasta jõululaager toimus Elva Gümnaasiumis. Esmane ajaloomälu ütleb, et ega Kuuste rühma ajal vist seal ei olegi olnud... Kõrveküla, Lähte, Elva spordibaas ... Lähtet viskab mitu korda mällu.... Jah. Elva Gümnaasimis oli laager meie ajal esimest korda.

Kuuste gänstad jõudsid laagrisse omal koordineerimisel; siinkirjutaja aitas Pokemontšikutel/Rusalkadel/Njanjanantšikute/Dabi Kuningannadel - #OtsimeHeadNime - õigesse saabumispunkti jõuda.

Juba bussis jõudis Veronika üllatada oma isa varudest laenatud embleemidega. Mis sest, et ehtimine võõraste sulgedega - embleemid nägid pluusil tuusad välja ja tekitasid aukartust :) :) Kahju, et "fotosüüdistust" ei jõudnud teha, aga teine kord.

Laager oli lahe, nagu ikka. Kahjuks sain ise vaid esimese päeva osaleda, aga sealt sai ka tummiselt muljeid.

Põhivärk oli laagris aga see, et Kuuste arenevad juhid said proovida kätt ise laagri rühmajuhina. Sel hooajal on meil rekordiliselt suur hulk tüdrukuid omandamas rühmajuhile vajalikke toetajaid ja nii lahe on näha, et meil on esindatud väga erinevate tugevustega juhte:

Chrissu - suudab luua oma rahuliku asjassesuhtumisega hooliva, sõbraliku ja turvalise keskkonna
Lotta - on nutikas ja leidlik igasuguste asjade planeerimisel ja ka ootamatutes olukordades
Stella - on konkreetne ja järjekindel, samas sõbralik ja lõbus - omaduste kombinatsioon, mis kuluksid ära mitte ainult rühmajuhil, vaid ka õpetajal (võimalik elukutse? :P)
Ketlyn - on julge ja sõbralik suhtleja ning selline juht, kes igakülgselt toetaks oma kasvandike loovat eneseväljendust
Rühmajuhiks olemist valmistab ette ka Elis, kes jõululaagris oli küll instruktor - Elis on silmatorkavalt süsteemse mõtlemisega juht, kes on suuteline juba kandma täiskasvanule jõukohast vastutuskoormat.

Stella tüdrukutega asjatamas
Chrissu aitab oma kasvandikul vormi selga...



...ja toimetab muude asjadega ka

Laagris, nagu ikka, toimus igasugust arendavat ja õpetliku sehkendust, nagu ikka. Muuhulgas toimus ka aasta kodutütre kandidaadi valimine. Lahe oli, et kandidaadid pidid laagrilistega töötuba tegema - seda pole varem olnud. #OtsimeHeadNime seltskond sattus Regina juurde origamit tegema. Kuna meil on plaan kevadine laager siduda jaapani teemaga, siis oli see ikka über hea joppamine. Ei saa ka mainimata jätta, et Regina oli juhendajana ülimalt rahulik ja kannatlik, eriti arvestades, et origami raamatust välja valitud voltimine - iiris - ei olnud siin mingi ajalehemüts või paberlennuk.

Origami meisterdamine


Nastja on põhjendatult õnnelik - tema sai iirise voltimisele kõige kiiremini pihta :) :)

Daša on ka tulemusega rahul :)

Jaapanipäraselt tagasihoidlik Veronika ja tema iiris :) :) 


Meisterdamisi oli veelgi. Püsiv au ja kiitus Ruthile, Kaiele, Annikale ja teistele meisterdusgurudele, kes ikka ja jälle on suutelised üllatama uute ning huvitavate meisterdusvariantidega. Näiteks seekord tehti soki-lumememme

Grete võtab asja pühendumusega, nagu Nobenäpu erialamärgi kandjale kohane
Tiia jäi vahele lumememmel kaela kahekorra käänamisega ja Kertul on ka ilmselgelt midagi kahtlast plaanis :) :)
Tulevane aasta kodutütar Ketlin (spoiler :) ) juhendab Jarleeni ja Grethet
Kadri ja Reti keset pingelist lumememme-disaini mõtiskelu
Tulemuslik töö: Veronika, Daša ja Nastja memmed
Seekordses laagris oli keskmisest rohkem liikumist. Kooli matisaalis, mis 10. rühma tegevuste ajaks oli muutunud juba mõnusaks haisukambriks, harjutati enesekaitse kõige olulisemat oskust - õiget kukkumist.
Tuleb kõvasti harjutada, et osata kukkuda nii, et ninaluu terveks ja hambad suhu jääksid
Uus liikumisasi, mis meeldis absoluutselt kõigile ja mida Julia võiks ikka ning jälle läbi viia, oli zumba. Kui lahe see asi oli ning kuidas tuttavad gängstad zumbarütmides hüplesid ja väänlesid - seda saate näha siit:



Küpsisetorti tehti esimesel päeval ka. Elis oligi just siin instruktoriks.

Nastja, Daša ja Veronika küpsisetorti tegemas


Esimese päeva lõpul, pärast Kuldvillakut ning Ketlini valmist aasta kodutütreks, toimus veel isetegevus-talendiõhtu. Ketlyn ja Chrissu demonstreerisid diskosamme (Ketlyn andis esinemisnumbri üles; Chrissu esimesi reaktsioone oli küll "ma löön su maha, Ketlyn"; aga õnneks ikka nii ei läinud ja esinemine oli väga muhe); Veronika demonstreeris plastiliinist voolitud jänest ning mustkunsti-paroodiat; Nastja tegi tulešõud, mis on olnud meil üks ägedamaid viimase aja etteasteid.


Aga jõululaagri kohta saab rohkem lugeda Tartu Kodutütarde kodulehelt Jõululaager

2016. aasta viimane üritus oli aga aastalõpukoondus Kuustes. Saime niisama kokku; vaatasime üle eelmise aasta tegevused ning uue aasta plaanis. Lõpuks tegime tervitusfoto meie sõber-vendõde-gängstarühmadele Tamme-Krattidele ja #OtsimeHeadNime rühmale

Foto motoks on sõnum Elise kohvitopsilt: "Happiness lies within", mis sobib väga hästi ka iseloomustamaks Kuuste rühma maailmavaadet ja organisatsioonikultuuri - leiame selle õnnetunde siis iseendi seest ülesse ja kiirgame seda ka teistele :)