pühapäev, 26. veebruar 2017

Ugrimugrindusega tutvumas

Sel aastal toimus suusamaraton Otepääl ja abi läks vähem vaja. Kuuste KT rühmast oli maratonil abiks ainult Tiia. Ülejäänutel tekkis ootamatult vaba pühapäev, mida otsustasime ära kasutada paljukiidetud ugrimugri näituse külastamiseks Eesti Rahva Muuseumis.

Kesklinnast otse mööda Roosi tänavat minnes on ERMi google mapsi järgi 2,7 km. ...aga me eksisime otseteel ära ja meie läbikõnnitud vahemaaks kujunes hinnanguliselt 3,5 km. Milleks minna otse, kui saab ringiga.

Kusagil Ülejõe linnaosas plankaedade ning mitte kuhugi viivate treppide vahel ekslemas. 

Kannatused tasusid end ära ja ugrimugri näitust "Uurali kaja" tasub kindlasti minna vaatama. Kui pärast muljeid kogusime, siis esimese hooga väljendati pettumust, et oleks tahtnud rohkem ringi vaadata - aga "Uurali kaja" on ju ka kõigest üks osa ERMi püsinäitusest. Seega soov rohkem ringi vaadata, saab kindlasti täidetud - google andmel viibivad inimesed ERMis keskmiselt 4 tundi - seega vaatamist on mõnusalt.

Multikaklippe tunnistati ka imelikuks, samas Kadile meeldisid. Aga loodusrahvaste muinasjutud ongi vähe kahtlased - eeskätt just igasuguse peenetundelisuse filtri puudumie tõttu. Kahtlustan, et Reti ja veel keegi meie noortest said neid multikaklippe vaadates samasuguse emotsiooni, nagu Kerstitädi kunagi seda raamatut lugedes.

Muistsed ugrimugrilased uskusid, et selfi enne muuseumisse sisenemist toob karjaõnne

Meeldisid erinevad asjad. Kadile ja Retile meeldis kuulata erinevaid ugrimugri keelte kõla, paljudele meeldisid Saami peakatted. Naghamile ja Ghazalile meeldis põrandale tehtud jõgi koos sillaga ning enamikele meeldis karu. Kaisa sai Ahhaa elamuse jahimehe nimemaagia uskumust kuulates.

"Jõgi" tundus alguses veits kahtlane peale (sisse) astuda, aga lõppkokkuvõttes oli see paljude üks lemmikatraktsioone

Ugrimugrilased pildil ja päriselus
Meiega liitus ka Joel, kes kohe laamendama kukkus. Pani Karjala saunas peo püsti, ning kutsus kõiki Komi tarre silku ja vegansülti sööma.


Ugrimugri rahvas ungarlased on teatavasti leiutanud kõige tõhusama psühholoogilise piinamisvahendi - Rubiku kuubiku. Ühe tooli sisse oli ehitatud midagi sarnast ekstra Joeli piinamiseks.
Karjala saun oli väga sarnane eesti saunaga - ainus erinevus vist, et "sauna taga tiigi ääres" asemel on "sauna taga järve ääres"
Kõigi lemmik - Handimaa karu

Oleng Karjala saunas - pilt on tume, aga oligi tegemist suitsusaunaga
Reti leidis Komi tares endale ahju peal sooja koha
...justkui oleksimegi päriselt Komimaal
Siia lõppu veel mõned filmid, mida edasijõudnud võiksid ugrimugri teemadel vaadata:

Veelinnurahvas rež. Lennart Meri 1970
2 min keskkonnakriitilist juttu ning kaadreid karurahvast hantidest siin inglise keeles

Koondus "Kuusteistaastased valima vol 1"

18. veebruaril toimus Kuuste Koolis järjekordne koondus. Enne seda aga olid käinud Elis ja Ketlyn Tamme-Krattide juures koondust tegemas organisatsioonikultuurist ning rühmapäevikute pidamisest vlogi vormis. Rühmajuht Gerda oli jäänud tüdrukute külalisesinemisega rahule, seega üks suur rühmajuhtide kooli ülesanne on Elisel ja Ketlynil rahulikult selja taga.

18. veebruaril aga oli plaanis pühendada koondus eesseisvatele kohaliku omavalitsuse valimistele, millest esimest korda võtavad osa ka kuusteistaastased valijad. See tähendab, et valimispõhimõtete tutvustamine noortele ei voola kindlasti mööda külgi maha ja haakub osaliselt ka IV ja III järgu ajalooteemadega.

Koolis teeb väga head valimissimulatsiooni Mart, selle kohta saab natuke lugeda Mardi blogist.

Kerstitädi tahtis alguses läbi viia Mardi tegemistele toeks Kompassi meetodit "Kaks linna". Kahjuks magas Kerstitädi lauba hommikul sisse ja suur plaan hommikul mäng ette valmistada, läks vett vedama. Ehk siis seekord tegime lihtsamat meetodit "Tuleviku linnad" ja "Kaks linna" jääb teiseks korraks. Mis tähendab, et enne valimisi tuleb veel ära teha koondus teemal "Kuusteistaastased valima vol 2"

"Tuleviku linnad" on väga lihtne meetod, aga me tegime selle veelgi lihtsamaks. Esimeses etapis joonistasid noored tuleviku unistustelinnad, seejärel arutasime, mida peaks ühe või teise poliitiku valimisprogramm sisaldama, et noorte kujutatud unistusteni jõuda.

Meil sündis kolm väga erinevat ja omamoodi lahedat tulevikunägemust:

1. Elu ja melu täis linn, kus inimestel on käe-jala juures kino, teater, toidupood, kohvik, šokolaadivabrik... kus on puhas liivarand ning kus tunnevad end mõnusalt nii kassid kui ka ükssarvikud. Autoriteks Jarleen, Kadri, Kaisa, Joel

2. Rahulik ja tasane rohelust täis ökoküla, kus väärtustatakse vegan toitumist ning taakasutatavaid energiallikaid. Autoriteks Elis, Lotta, Stella, Kertu, Nagham

3. Ulmeline tehnoloogiaimesid täis linn lendavate majade ning tänaval kõndivate robotitega. Arvasime, et nii innovatiivne linn võiks olla kunagi näiteks Süürias, kui seal inimesed jälle rahulikult elada saavad.  Autoriteks Kadi, Reti, Ghazal, Ketlyn

Sünnib heaolulinn kultuuriasutuste, ettevõtete ja mererannaga

Esimese linna puhul leidsime, et see oleks iseenesest kõige ootuspärasem tulevik, sest inimesed pigem soovivad heaolu ning mugavust. Arutasime, et sellise tuleviku saamiseks tuleb toetada poliitikut, kes väärtustab ettevõtlust - šokolaadivabriku omanik tahab ju ka kasumit saada :)

Heaolulinn

Sünnib ökoküla

Ökoküla eluolusse jõudmisel tuleb ilmselt valida poliitik, kelle keskkonnateadlik vaade ulatub mitte ainult homsesse või ülehomsesse päeva, vaid viiekümne aasta kaugusele. Samuti peab poliitik veenvuse suurendamiseks mõtlema lahendustele, kuidas saaks elada keskkonnasäästlikku elu ilma olemasolevatest heaoluühiskonna mugavustest loobumata - vähemalt selline mõte käis laualt (või antud juhul põrandalt) läbi. Üks lahendus oli, et inimesed elavad ökokülas, aga käivad tööl esimese meeskonna kujutatud heaolulinnas ja see eeldab omakorda head transpordikorraldust.

Rahulik ökoküla
Sünnib ulmelinn

Ulmeline linn võttis esialgu sõnatuks, aga lõpuks leidsime, et selleks, et ulmesse veel enda eluajal jõuda, tuleb valida poliitik, kelle ideede puhul pole täpselt aru saada, kas need on geniaalsed või hullumeelsed. Mis tähendab, et valija peab tegema ka ise ideede osas uurimistööd, selleks, et  teadmatusest hullu volikokku mitte valida.

Ulmelinn 
Tegelikult jätkus juttu kauemaks ja lõpuks tegime grupipildi ka :)

18. veebr koondusekamp. Kaisa ja Elis on kaamera taga. Fotograaf Elis.

Sünkarimuljed

19. jaanuaril toimus KVÜÕA aulas järjekordne sünnipäevaaktus. Muus osas aktus nagu aktus ikka - kõned, õnnitlused, laulud-tantsud, natuke tehnilisi viperusi ja lõpuks catering, ainult et seekord oli tegemist poolümmarguse sünnipäeva aktusega: KT 85. Kiidulisi oli Kuustest ka. Tugiisiku erialamärgi sai Ketlyn. Aktivisti erialamärgid said Lotta ja Chrissu. Tänukirja sai Stella. Tänumeene said Tiia, Reti, Grete, Kaisa.

Klassikaline sünkarivaade aula tagumisest otsast.