Müstilises maailmas on palju salapäraseid konstante 3,14; 1,618; 299792458 ja nüüd siis 214,51. See oli eelarve, millega Gerda suutis korraldada kahepäevase laagri neljakümnele inimesele; kus toitu tegi koolitatud chef; kus õppepunktides olid oma ala professionaalid ja kus oli osalejaid nii eesti kui ka vene õppekeelega koolidest. Kuna tavapärane rühmalaagri eelarve on mingi keskmine 400 eurot, siis 214,51 on isegi Kaitseliidu kohta saavutus. Samas hea, et meil seegi eelarve oli, sest aastaplaanist olime Tõrvandi sügislaagri välja unustanud. Ja muidugi oleme jätkuvalt tänulikud, et on olemas Tõrvandi Algkool, kes lubab meil laagreid oma ruumides tasuta teha, olles seeläbi Tartu ringkonna Kodutütarde üks suuremaid toetajaid.
´tähhid Tõrvandi Algkoolile
Ehk siis 214,51 on tegelikult siis Tamme-Krattide, Kuuste ja Puškini Kodutütarde rühmade skautlik-militaarne rühmalaager "Mehed metsas" aka Tõrvandi Säästulaager aka Gerda Jušini uurimistöö Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis aka Gerda kvalitatiivuurimuslik teadusdissertatsioon "Kas Joeli naisteskäimise ning Kodutütarde rühmalaagri toimumise vahel on paradigmaatiline või süntagamaatiline seos"
Otseloomulikult sai Gerda parasjagu rähklemist laagri kokkupanekul ja üheks osaks oli siin sponsorite otsimine ning ka leidmine. Meie laagrit toetasid ka Gerda ema sületäie kringlitega ning Kommivabrik Kalev!!!
Laagrisponsorid saavad ka siin tähelepanu. Marjamaitseline kamatahvel on umbe hää
Aga kui söögist juba jutt, siis esimest korda kogu minu viieaastase kodukotkaste tegemiste jooksul, tegi laagris süüa tõeline chef. Tikitud nimesildiga chefi-kostüümis ja puha. Seetõttu on täiesti mõttetu kulutada kirjaruumi selle peale, kui head Talmo söögid olid. Dah... loomulikult olid head. Aga ärge unustage, et meil oli säästueelarve - ei mingeid põldvutte, kinoaube, extra virgin oliiviõli, lavendlispagette, hallitusjuustubrüleed. Aga saadaval olevast säästutoorainest suutis Talmo toota lugupidamist väärt gurmeemenüü. ...ja taimetoitlastelele mõeldes valmistati le soup de frikadelle nii, et le bouillon ja les frikadelles serveeriti eraldi nõudes. Talmo oli vaieldamatult kõige armastatum tüüp kogu meie laagris, nagu üks hea chef ikka.
Meie armastusväärne Le Chef
Ja olgu nüüd mainitud, et enamik pilte, mida ma siin ekspluateerin, on Tuule-Mari Kaarna aka Tultsi tehtud. Isegi seltskonnafotograaf oli meil oma ala ekspert. Rühmalaagrite üks peamisi eesmärke on õppida järke. Järgud on Kaitseliidu noorteorganisatsioonide õppekava. Meie laager oli pühendatud turvalisusele ning matkatarkustele.
...enne tegevuste alustamist tutvustas Kristel aka Gerda uurimistöö juhendaja OT-d
...kandes mõjususe suurendamiseks õpetlikku peakatet. OT pole naljaasi.
Õppepunktideks nii klassides kui ka matkal olid küberturvalisus; pimedast ruumist inimese leidmine ja päästmine; stressipallide tegemine; keemiakatsed; matkakoti pakkimine; jääaugust päästmine jms. Me Kaisaga aka Meusikuga viisime läbi stressipallide tegemise töötuba, kus muuhulgas pinnisime noortelt - mis meetoditega nad tulevad toime stressiga või nii... Toimetulekumeetodeid oli nii muusika kuulamisest kuni kassi silitamiseni. Tuleb aga tõdeda, et stressipall on liiga nõder vahend tänapäeva noore pingete maandamiseks - suur osa stressipalle läks meil katki veel enne kui laager läbi sai.
Ketlyni stress oli nii vägev, et stressipall plahvatas ta käes
Perekond Rudometovid (Aulis üleval, Mariana all) lähenesid stressipalli disaini innovaatiliselt - toimis väga hästi
Stressipallide tootmisvabrik töötab täiel aurul vol 1. 2. 3
Ühtlasi käivitus ka võistlus "kelle põsk on jahusem". Võitjaks tulid Kristin ja Stella
...aga seni kuni Meusik stressas, kes on tema feissarit stalkinud...
.
...otsustas Nastja, et temal pole mingit stressi!
Paralleelselt stressipallide tegemise töötoaga toimus stressi tekitamise töötuba - pimedast, takistusi täis ruumist tuli üles leida Tults. Õnneks Tults leiti üles, sest muidu ei oleks meil laagrist fotopäevikut.
Tults annab vihjeid, et teda röövisid kaks pätti...või, et kusagil on peidus käärid... või, et parool on "jänes jookseb läänest"..või siis lihtsalt "joujou"
Matkamäng toimus seekord pimedas, mistõttu moodustatid grupid nii, et igaühes oleks segamini nii kogenud skaute kui ka nooremaid tüdrukuid. Hämmastav, et kui valgel ajal on korduvalt pööratud suhteliselt lihtsal ja korduvalt läbikõnnitud rajal võssa seal, kus on vaja suisa oskust, et nii totaalselt võssa keerata ning jõuda koolimaja asemel Ülenurme lennuväljale; siis nüüd jõudsid kõik õnnelikult stardist lõpp-punkti. Ju siis oldi ekstra tähelepanelikud.
Matkagängstad
Jägmise päeva õppepunktides olid küberturvalisus, mida viis läbi nüüdne ERR ajakirjanik Linda ning paralleelses toas toimus keemiateater. Küberturvalisuse õppepunktis pidid osalejad stalkima Linda kohta andmeid ning looma ühtlasi sellise sotsiaalmeedia konto, mida järeltulevad põlved häbenema ei peaks.
Stalkimine Linda valvsa pilgu all on täies hoos
Midagi Joeli väljamõeldud sotsiaalmeedia kontol valmistab Mirellile ja Birkele sügavat pettumust ja Joelile endale kahtlasevõitu rahulolu
"...õu, kas teeme järgmisena pauku või jälki haisu?"
Stella tegi keemiateatrist paar klippi ka
Loomulikult olid õppepunktide kõrval ka isetegevus, disko, kratijooks. Isetegevus oli traditsiooniline playback, mille seekord võitis "kastist välja" etteaste "reklaamipaus"
Võidukas etteaste "Reklaamipaus"
Kõige rohkem muljet avaldanud etteaste saab endale rändkarika. Rändkarika traditsiooni taastamine on ka Gerda teene.
Gerda ja karikas "...my preciousss"
Kahjuks on alati grupp noori, kel on hirm teiste ees šõud teha, kartuses, et see võib olla halb investeering edasistele sotsiaalsetele suhetele. Seetõttu on instruktoritel alati põhimõte ka ise kaasa lüüa - mida ajuvabamalt, seda parem.
Instruktorite etteaste "helista mulle mobiilile" ehk pärast meid pole enam miski imelik
Õnneks, kogenenumad laagrilised teavad, et endal margi täis tegemine on ainult lust ja rõõm ja seetõttu on igal aastal päris ägedaid etteasteid.
Kuustekate etteasted - keegi täpselt ei saa aru, mis toimps, aga nalja saab - see ongi peamine
Playbacki lõpuks tegi Nastja tulepalli šõud, mis oli palju rahustavam ja hüpnotiseerivam kui kõik stressipallid kokku.
Nastja tulepallišõu
Laagri lõpetas kratijooks, mille võitis jälle Aulis. Auhinnaks traditsiooniline anananana
Ei, see ei ole jaht teemal "kraba rühma ainus poiss tantsupartneriks", see on kratijooks ja Aulis juhib
Kratijooks ehk laagrilõpu jooks ümber Tõrvandi koolimaja, on läbi saanud
Laager läbi ja põhitegijad Gerda ja Joel põhjendatult võidukad
Kaader laagri staabist. Ka meil on oma "ridiculously photogenic guy". Leidke ta pildilt
Laagrilõpu grupipilt
Järgmine Tamme-Krattide, Kuuste ja Puškini jaapani anime vaimus rühmalaager toimub kevadel loodetavasti Vana-Kuustes. Siis on teemadeks etikett ning ajalugu.
Tänane kohtumise algne mõte oli viia kokku eesti ja araabia tondijutud. Kuna aga Nour ja Yousef ei saanud meiega seekord ühineda, jäi araabia osa väga õhukeseks ja rohkem keskendusime ugrimugrindusele.
Selleks et tondijuttude paremini mõista, jalutasime üle hulga aja taas Kõivussaare kivikalmele - selle seltskonnaga oli see esimene kord.
Kõivussaare kivikalme vanust on arheoloogid dateerinud üsna lõdva haardega - rooma rauaajast noorema rauaajani ehk I - II a.t. (A.D.) Ma ise olen kinni haaranud II a.t. määratlusest ja kuulutanud üle Eesti ja üle Ungari, et tegemist viikingiaegse kivikalmega. Seni kuni kaevamised pole dateeringut täpsustanud, on mul õigus. Miks see aeg? Mul on kinnisidee siduda Kõivussaart Tarbatu vallutamisega (vt. Okultismiklubi 2)
Igatahes Kõivussaarel on alati mõnus olla - nii ka täna. Kerstitädi tegi miniformaadis ajalootunni ja üritas Muinas-Eesti klubi Tarbatu kodulehelt näpatud fotodega edasi anda kuustekandi külaelu 1000 aastat tagasi. Võrdluseks pilte, kuidas võis elu välja näha 1000 aasta taguses Aleppos. Ja sinna kõrvale pilte Aleppost 5 aastat tagasi ning praegu, kinnituseks, et kõige jõledam tont ei ole mäännegi nähtamatu sõber, vaid elus inimene.
Tarbatu lehelt näpatud pilt noorema rauaaja inimestest ja eluolust
Samuti Tarbatu lehelt näpatud pilt - daam on Egge, endatehtud ehete ja riietega
Võrdluseks - nii võis välja näha Aleppo ca 800 aastat tagasi Saladini poja al-Zahir al-Ghazi valitsusajal, Eestis oli siis lõppenud muinasaeg, maakonnad alistunud ristisõdijatele ning alanud keskaeg
Puukallistamine ei kuulu just kohustuslike rituaalide hulka, aga seda on lihtsalt tore teha. Küll aga on viisakas muinaspühapaikade nähtamatutele sõpradele külla minnes koputada. Muinsuskaitseameti silt täidab lokulaua ülesannet eeskujulikult.
Esikate ja hiitega on rituaalne suhtlus lihtne - tood ohvri ning soovid soovi. Ohvriand on lint või pael puu külge sidumiseks; hõbedane münt vms (tänapäeva eestlased ehk hõbevalgega koonerdama enam ei pea). Muidugi tuleb kinni pidada tervest reast hiietabudest, mis iseensest ei ole ka väga erilised - mitte pühapaika roojata, sealt mitte midagi kaasa võtta, mitte oksi murda jms.
Kerstitädi oli kaasa võtnud ohverdamiseks punase lõngajupi; pikajuukselised sidusid okste külge omi karvu. Grete ohverdas järelejäänud rongisõidu mündi. Samal ajal kui Grete otsis kase sees õõnsust mündi ohverdamiseks, küsis Gerda kas mul on kaardid kaasas. Kokku kõlas see kombinatsioon nagu, "kas hiies kaardiga ka maksta saab?".
Kerstitädi ohvriand
Niisama mõnus tšill Kõivussaarel
Niisama mõnus tšill Kõivussaarel vol2. Tiia ja Kertu harjutavad ohvrianni sidumist heinakõrte peal. Hetk tagasi oli helistanud Kaisa, kellele üritasime teha omaarust head nalja, öeldes, et ohverdame paganlikele jumalatele ajaviiteks Tiiat. Kaisat paraku ei üllata enam meie puhul miski...
Grupifoto ka ei kuulu hiie külastamise kohustuslike rituaalide hulka, aga pole ka tabu. Taustal on Gerda kehastunud hiietuuslariks ning edastab kogu maailmale rahusõnumeid.
Kõivussaarelt suundusime norti, kus meid ootasid Elis ja Kaisa. Tekkide sisse mässituna ja lauapeale tõstetud kott-toolidel lösutades nägid nad välja kui mediteerivad buda mungad. Nortis tondijutud jätkusid.
Teel Kõivussaarelt norti
Tondijuttude kõrval osutuks emotsionaalsemaks teemaks hoopis õpilasesinduse loomise teema. Tõsiasi on, et aktiivseks kodanikus olemine ei ole kaasasündinud pädevus nii nagu näiteks hingamine või surmahirmus plagama pistmine. Põhikooli õpilane vajab korduvat selgitust, tuge ning praktikas võimalust aktiivne ja vastutust võttev kodanik olla. Kui kool võtab õpilasesindust formaalselt, siis see ongi üks mõttetu ja formaalne nähtus. Tasub siinkohal meelde tuletada, et Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus kohustab õpilasesinduse esindajat kaasama nii õppenõukogu kui ka hoolekogu aruteludele. ... ja kaasamine ei ole lihakehana arutelude juures viibimine, vaid võimalus osaleda kooli valitsemises ja koolikultuuri loomises. Kaasamine on üleüldse jätkuvalt valus teema...
ehk siis NII EI TEHTA: "...valige ruttu oma esindus ära - meil on teile juba esimene ülesanne: hakkate helkureid kontrollima."
aga TEHAKSE NII: "meil on mure- paljud õpilased ei kanna helkureid. Kuidas teha nii, et õpilased kannaksid rohkem helkureid?"
Esimene näidis oli Harti redeli järgi tokenism - õpilastele justkui antakse roll ja vastutus, aga tegelikult osalusvalikut ei ole - see ei ole Harti järgi kaasamine. Teine näidis oli kaasamise kuues tase - täiskasvanud algatavad tegevuse, projekti vms., aga idee elluviimise otsustusprotsessis on määrav sõnaõigus noortel. Kaasamise kvaliteedihüpe tervelt kolm pulka.
Arutasime ka viimase mängudeöö õppetunde - kõlama jäi mõte, et järgmise võiks teha kevadel, siis saab väljas rohkem tegevusi teha. Ning arutelu võiks toimuda mitte privavestluses, vaid grupis - siis saab rohkem inimesi organiseerimises kaasa lüüa.
Lõpetuseks aga lubatud link Mediina džinnide orule. Koht, kus autod, bussid, veepudelid omatahtsi mäes üles veerevad:
... ja džinn ei ole mitte alakatele sobimatu kadakamarja jook, vaid see tüüp:
Sissejuhatavalt - Compasito või Kompassito läbi eesti keele filtri on inimõiguste hariduse käsiraamat lastele. Kompassi vähim veli. Kompassi fänn olen tänu Elizabeth Kasa Mälksoole ja teistele noortevaldkonna entusiastidele juba aastaid. Compasito olen miskipärast teenimatult kõrvale jätnud.
Sissejuhatus vol2 - rühmajuhtide kool Kaitseliidu Kodutütarde Tartu ringkonna mahukas koolitus algajatele rühmajuhtidele. Koolitus toimub üle aasta ja kestab oktoobrist maikuuni nädalavahetustel. Eelmisel korral osalesid Kuuste kandist Reniita, Karola ja Kaisa. See, mida Kaisa rühmajuhtide koolist arvab, sai välja öeldud intervjuus vallalehele. Siin: http://www.koduvald.ee/elu/4596-kaisa-meus-silmapaistvalt-aktiivne-noor-igal-rindel
Sellel aastal on rühmajuhtide koolis suurem gäng kuustekaid - Lotta, Ketlyn, Chrissu, Elis, Stella.
Chrissu, Ketlyn ja Lotta nikerdavad "abistavaid käsi"
Minule endale tundub, et rühmajuhtide kooli vilistlased on teadmiste-oskuste-hoiakute poolest täiesti teenistusvalmis noortejuhid. 99% rühmajuhtide kooli õpilastest on põhikooli vanema astme ning gümnaasiumiastme õpilased.
Kadi infominutid järgnevatest iseseisvatest töödest võtavad mõtlikuks
Meie Üllega kahasse sisutasime päeva suhete, suhtlemise ning kiusuennetuse teemadega. Ülle alustas emotsionaalse intelligentsuse teemadega - kuidas ära tunda ja sõnastada iseenda tundeid. Kuidas ennast kehtestada, kuidas peegeldada. Peegeldamist sain kiusuennetuse poolpäevas korrata. Võtsingi üks-ühele kasutusse Compasito meetodi "Bullying scenes", mis koosnes ajurünnakust "mis on kiusamine"; iseenda sotsiaalse võrgustiku kaardistamisest (so. kelle poole mure korral pöörduda) ning kaasuste analüüsi. Mulle endale tundus, et meetod käras küll ning osalejad ei kurtnud - seega võib Compasito inimkatsed edukaks lugeda ja ma kasutan kindalsti seda käsiraamatut edaspidigi kui võimalust antasse.
Lotta "laualinalt" oli kaugelt näha, et koolis on kiusamisest juttu olnud :) (Au ja kiitus Kaupole! :) )
Keili "laualinale" sündis täiesti soliidne koomiks
Killu "laualina muster" omas kadestamisväärset süsteemset strutuuri.
Regina loovusest tihe "laualina" oli nagu päris ja nii ilus, et kahju ära visata.
"Abistavad käed" - iga osaleja kirjutas käe sõrmedele, kelle poole hingelise kaamose korral pöörduda. 100% oli selleks isikuks sõber. Sellest järeldub, et rühmajuht võiks olla ka oma tüdrukutele tark ja usaldusväärne sõber - kui juhtub, et noorel inimesel mitte ühtegi inimest ei juhtu olema, kellele muret kurta - siis vähemalt Tartu kodutütardel on nende rühmajuhi
Lõpetuseks kaastunne Tapa vallale. Ikka nende nime pärast. Leidsin väga
kunstipärase ja noori kõnetava video, mida näitasin. ...no ja see
lõputiiter väänas kogu ilusa idee koomuskiks. Aga vaadake ise:
